Tsitaate Pärnust
|
[…] kuurortielu kulgeb siin väikese vaikse kuurorti raames […] asjatu oleks siit otsida suuri kärarikkaid lõbustusi, elegantsete rikkalike tualettidega publikut […] kõik meelelahutused sissesõitnute tarvis korraldatakse ilma suuremate pretensioonideta ja need kannavad pigem perekondliku ajaveetmise suunitlust.“
Doktor Wietinghoff-Scheel, artikkel „Kurort Pernov, u Baltijskovo morja“, ajaleht „Praktitšeski Vratš“ nr 22, ilmunud 1913 „Pärnu on päris Euroopa nurk. Õhk on siin tõesti ime hää. Pärnu on kõik rohelise looduse sees, muidu aga ei ole väärtused kui terviseparandamise kohal suured. [...] Vaikus, puhtus ja kord – see kõik, mille pääle meil põlglikult vaadatakse, on siin kultuseks tehtud. Palju puiestikka majade ees. Suur puiestik ulatub just mere kaldale. [...] Ja, Europa kultuur teeb ka Eesti lahja pärmiga imet. Vaene kitsi loodus on sellele maale vähe annud, tööarmastus ja mõistlikult juhitud rahalised kulud on väikese Eesti linna lõbusaks nurgeks teinud, kus hingata [...] “ Artikkel „Mis venelane Pärnust arvab.“, ajaleht Birževõje Wedomosti, 1914 |
"Pärnu seisab Eesti supluslinnade seas esimesel kohal oma rahvaarvu ja suuruse poolest. […] Nii annab loodus Pärnule kõik mere-kuurordi omadused: lõunapäikesele kättesaadava merelahe suplemiseks, jõe looduseiluks, veespordiks jne. Eriliselt veetleva ja õdusa ]suvituslinna ilme võidavad Pärnule tema varjulised, hästikorraldatud ja avar-pikad puiesteed, 16,5 km kogupikkusega. Puiestikkude alune pind mõõdab Pärnus tervelt 43 hektarit […]"
"Eesti tervismuda- ja merekuurordid.", 1923
Koostaja J. Prümmel
„Kodumaa ilusaim supel- ja suvituslinn Pärnu. Pehme kliima; ilus liivane rand; puhas, selge merivesi; merisupelus ja päikse vannid; lastemängu platsid rannal – liival; suured korralikud pargid ja lõpmata puiesteed. Sõjaväe orkestri kontserdid Ranna- ja Vanas pargis. Mitmesugused lõbustused. 1. klassi restoraan rannas. Suvitajate korterid villades. Hooaeg mai lõpust – septembri alguseni.“
Reklaam ajakirjas „Lilulii“, 1924
„Pärnu, kellel kodumaa kohtest suurimad eeldused suvituskohaks, on pääle sõja sattunud mingisse ebaloomulikku varjusurma. Seda kahjuks, võib olla, oma varemeisse varisend supelasutusega, mis kiiremat ülesehitust ootab, ent ka sellisena: oma paradiislikkude puiestikkega, vaba meeliülendava meriõhuga ja veetleva liivarannikuga seisab Pärnu kõrgemal muist suvituskohtest. Ei ole koht siin praegu küll imemuda otsivaile tõbiseile ja teistele, kes vajavad erilise ravitsusasutuse mõjutusi, ent seda enam võimaldab Pärnu just suvitajaile, kes peavad kalliks puhast värskendavat meriõhku, mugavaid supelvõimalusi, vaba rohelist loodust ja muid kergeid, värskendavaid, ülevaid ja ilusaid meelelahutusi.
Supelus siin, on aga meelepärasemaid ju värskemaid ülesandeid kuumil suvepäivel. Selles on teadlik ka linnavalitsuse korraldav käsi, kes suurt hoolt supelküsimuse lahendamises on näidand, kuigi veel esialgu puudub ravitsev supelasutus, milline kavatsus kiiremat teostamist ootab. On häid võimalusi suplemiseks eraldi ja alles käesoleval kevadel otsusteti asutada ühissupelus perekondliseks suplemiseks. Pärnu omab kõik meelepärased eeldused suvituslinnaks. Ei vaja olla prohvetiks, kui öelda, et veel mõni aasta vajalisi korraldusi ja teostamist, ja Pärnu saab meie veetlevamaks suvituslinnaks. Juba tänapäev ületab ta kõik teised meie kodumaa suvituskohad. Ilus on Pärnu minevik, ent veel rohkem tõotab talle juba lähem tulevik.“
Jaan Kask, artikkel Pärnu suvituskohana,
ajakirjas „Lilulii“, 1924
„Eesti kaunim suvitus- ja supellinn Pärnu on viimase aasta jooksul hiigla edusamme teinud suvitusolude korraldamises ning […] Pärnu sammub seega kindlat rada […], et tõusta parimaks kuurordiks Eestis, milleks tal kõik eeldused olemas.“
Pärnu supelus almanak, 1927
„Pärnu - Eesti Nizza [...] Pärnul ei ole kodumaal võistlejaid kuurortide seas. [...] Kahtlemata toob see kuurordile tulevikus enneolematu õitseaja ja linn võib rahulikult jätkata oma edukäiku [...] „
Pärnu supelus almanak, 1928
„Pärnu jäi meelde Eesti linnade sarjast ühena kõige ilusaimast, täis oma erilist ilmet – seiklushimu ja mereigatsust, mis ikka omane sadamalinnadele, ja samas – täis peagu sisemaist rahu, intiimset kaitset, mida hoovab puiestikkude ja istutiste haruldasest rohkusest. Mõistan hästi, et Pärnus on läinud suvel käinud 1300 soomlast. Sooviksin nende arvu kasvamist kümnekordseks! ”
Aino Kallas, Soome-Eesti kirjanik, esseist ja kriitik
Essee „Kiitus Pärnule!“, Pärnu supelusalmanak, 1931
„Kaunimaks Eesti kuurordiks peetkase Pärnut. Ta on tõepoolest suurejooneline ning universaalne, sest võimaldab mitmekülgset ravi haigetele ja tervete meelelahutuse eest hoolitseb kõige mitmekesisemal kombel. ...
... On tekkinud eelarvamine, nagu Pärnu oleks kallis kuurort. Aga tegelikult on see maksev ainult nende kohta, kes kulutavad suuri summasid lõbustusile. Tavalisele suvitajale ei kujune elu Pärnus sugugi kallimaks kui teistes kuurortides. Arvestades üldise majandusliku surutisega on alandatud ka vannide hinda. … Sest kuurort Pärnu põhimõtteks on: igaüks seadku end sisse oma huvialadele, majanduslikele võimalustele ja maitsele vastavalt.“
Eesti kuurortide käsiraamat „Kuhu minna suvitama?“, 1933
„Veetke oma suvepuhkus Pärnus, Eesti kaunimas suvituskohas!
Pärnu on ilus. Harva leidub sellast õnnelikku kooskõla kolme tähtsama loodusvara ühenduses, nagu seda on äärmiselt soe merevesi (kesksuvel kuni 26°C), lakkamatu päikese võlu ning avar pehmeliivaline ja sile mererand, mis põlise pargiga varjatud külmade tuulte eest. Suvine Pärnu otse upub rohelisse. […] Pärnu suurim väärtus on uus ajakohane, Tartu ülikooli professorite valvel tegutsev supelasutus, mis oma sisseseadelt ja mõnususilt võib võistelda parimate omasugustega välismail.“
Eesti kuurordid ja suvituskohad, 1934
„Minu suvepuhkus ei ole täielik, kui ma ei ole Pärnus käinud ja siin ennast talve vastu karastanud. Siit lahkudes tunnen igakord ennast palju värskemana ja tervemana.”
Konstantin Päts, riigivanem
Eesti Vabariigi esimene president aastail 1938-1940
Pärnu linna aukodanik aastast 1934, puhkas Pärnus aastail 1934-1936
Sissekanne Pärnu Supelasutuse külalisteraamatus 19. juulil 1936
„Mõne aasta eest sai Pärnu suvise pealinna nime, sest seal peeti Vabariigi Valitsuse koosolekuid, kuna enamus valitsusliikmeid siirdus Pärnu suvituspuhkusele. [...]
Nüüd pole küll Pärnus enam Vabariigi Valitsuse koosolekuid peetud, kuid suvise pealinna nimetus on talle jäänud ja ega ta sellest lahti saa. Ja ei tahagi lahti saada, seda nime ei saa iga kuurort enesele.“
Artikkel „Suvise pealinna rannaliivalt“,
ajakiri “Maret”, 1937
„ […] Pärnu kuurordi arenemine pole olnud juhuslik. Praeguse tasemeni on jõutud julge järjekindlusega Arendamiskavade algatajail ja teostajail on jatkunud sügavat arusaamist kuurordi suurest tähtsusest rahvatervishoiule ja võõrasteliiklusele. Selle tulemusena kuulub Pärnu rahvusvahelise tunnustusega kuurortide perre, ta on Balti ranniku ajunõuetele vastavaim suvituslinn.“
Eduard Illermaa, Pärnu supelinspektor,
artikkel „Pärnu kuurort - linna suurim ettevõte“
Pärnu ja ta kuurort, 1939
„ […] juba dikteerib areng uusigi ülesandeid, mille täitmiseks Pärnu linnavalitsus püüab valmis olla kõige võimalustega. […] juubelihooaega astudes on Pärnu kõige kindlamaks sooviks hästi ja suurima valmisolekuga seista puhkust ja ravi vajajate käsutuses ning jõuliselt rutata edasi. Loodame, et juubelihooaeg ja järgnevad aastad hoiavad varuks õnne ja kordaminekut.“
Hendrik Soo, Pärnu linnapea 1937-40,
Pärnu ja ta kuurort, 1939
„Armastan Pärnut kogu hingest. Mul on tunne, et siin viibides saaks otsekui kergemini hingata! Tunnen end teie linnas suurepäraselt. Tõdesin, et siin on tingimusi mitte ainult kosutavaks puhkuseks, vaid ka loominguliseks tööks.“
David Oistrahh, 20. sajandi silmapaistvamaid viiuldajaid,
puhkas Pärnus aastail 1954-71
„Miks Te ilmtingimata soovisite ajalehte fotot koos pojaga?“
„Sellepärast, et 1882. aastal – nagu selgus perekonnaarhiivis säilinud kirjast – sõitis Pärnusse puhkama tema vana-vana-vanaisa Konstantin Siegel. Nii et minu poeg Ivan on ühe pere viies põlv, kes puhkab Pärnus. See tähendab, et tema Pärnu juured on 105-aastased.“
Poeet ja tõlkija Aleksandr Judahhin, rubriik „Kaks küsimust külalisele“,
ajaleht „Pärnu Kommunist“, 7. august, 1987. a
„Olen uhke, et olen eestlane. Olen uhke, et saan eesti muusikat kõrgel tasemel esitada nii kodus kui ka maailmas. Olen suviti ikka pikemalt Eestis olnud. Eriti Pärnus. Pärnusse on alati nii tore tulla, mul on seal palju sidemeid. Saan seal alati paljude toredate inimestega kokku. ... Pärnu on ilusaim koht, kus kultuuri teha. Mina tulen alati siia kultuuri tegema, mitte niisama puhkama.”
Neeme Järvi, maailmamainega dirigent,
Pärnu linna aukodanik aastast 2007
„Rannahotelli taastamine seesuguseks, nagu ta oli sõjaeelses Eesti Vabariigis, on meie riigi taastamise vähendatud mudel, aga ka riigiaparaadile heaks eeskujuks. Rannahotell on oma kauni näo taastanud tarmukalt, kiiresti ja kvaliteetselt. Olgu siin tehtud töö eeskujuks ja sümboolseks kokkuvõtteks, samas ka julgustuseks Eesti ja eestlase ettevõtlikkusele!”
Lennart Meri, Eesti Vabariigi president
Sissekanne Rannahotelli külalisteraamatusse 1994. aasta mais,
renoveeritud Rannahotelli presitendi sviidi avamisel
