Elevandipoisi seiklused
Perepuhkus Pärnus
Tekst: Margus Värav
Illustratsioonid: Jasper Zoova Ainus Pärnu maailmas Maailmas on väga palju linnasid. Mõned neist on suured, teised jälle päris pisikesed. Mõned linnad on vanad ja nende müürid mäletavad tuhandete aastate eest toimunud sündmusi. Samas on ka päris uusi linnu, mis loodud vaid mõne aasta eest. Siis on veel lärmakaid ja vaiksemaid linnasid, tööstus- ja suvituslinnasid. Mõnes linnas tuleb enne mitu korda käia, enne kui ta sulle natuke meeldima hakkab. Teise linnaga saad aga sõbraks esimesest silmapilgust ja tahad sinna tagasi niipea, kui oled temast natukenegi kaugemale läinud. |
Üks niisugune linn on ka Pärnu. Ainus Pärnu maailmas. Pärnu on nagu paraja suurusega kingapaar, mis ei pigista kusagilt ega kuku jalast ära, vaid on just sinu jala järgi. Pärnus on just nii suured majad kui olema peab. Neisse mahub elama palju toredaid inimesi, kes tunnevad end teineteise kõrval väga hästi. Ka tänavad on täpi pealt nii laiad, et nende kõrvale mahuvad sõbralikult ära ka kõnniteed. Teede ääres seisavad sirges rivis puud, mis linna elu vaikselt pealt vaatavad. Neid kutsutakse alleedeks. Palju puid on elama asunud linna parkidesse. Ja ega sealgi igav pole. Alati leidub seal mängivaid lapsi ja jalutavaid täiskasvanuid. Eriti oskavad pargipuudest lugu pidada Pärnu oravad ja linnud, kes sarnaselt kõigile teistele Pärnu elanikele end linna peremeesteks peavad. Sageli on just nemad need, kes külalisi esimestena tervitama tulevad.
Kui oled kordki Pärnu rannas käinud, siis tead, milline rand peab olema – puhas, valge liiv ja lõputult sinine meri. Mõned aastad tagasi valis üks kuulus Briti ajaleht Pärnu ranna üheks ilusamaks terves Euroopas.
Nüüd soovin ma sulle tutvustada ühte täiesti tavalist pärnakat ja tema maailma. Enda meelest elab ta paradiisis. Miks ta nii arvab? Kohe kuuled.
Kui oled kordki Pärnu rannas käinud, siis tead, milline rand peab olema – puhas, valge liiv ja lõputult sinine meri. Mõned aastad tagasi valis üks kuulus Briti ajaleht Pärnu ranna üheks ilusamaks terves Euroopas.
Nüüd soovin ma sulle tutvustada ühte täiesti tavalist pärnakat ja tema maailma. Enda meelest elab ta paradiisis. Miks ta nii arvab? Kohe kuuled.

Elevandipoiss
Saame tuttavaks - Elevandipoiss
Pärnus on üks väike, imearmas tänav. Alguse saab see kusagilt sealt kesklinna kandist ja viib otse mere äärde. Õieti on selliseid tänavaid Pärnus päris mitu, aga mina soovin sulle jutustada just sellest. Ikka sellepärast, et sellel tänaval elab üks vahva Elevandipoiss. Tal on neli tugevat jalga, kaks suurt kõrva ja pikk lont. Londi all on aga alati veidi naerul olev suu. Sealt kostub alatasa vaikset pominat. Elevandipoisil on lihtsalt komme valjusti mõelda.
Linnarahvas peab Elevandipoisist suurt lugu. Ta on väga viisakas ja tuntud kui Pärnu kõige tublim teretaja. Vahel võib ta sulle päevas mitu korda tere öelda. Samuti on ta väga abivalmis ja alati krapsti kohal, kui kellelgi tarvis mõni suurem asi teise kohta tõsta või õunapuult õunad alla raputada.
Tema viinamarjaväätidesse uppunud väike kollane majake asub ühe rohelusse uppuva aia tagumises nurgas. Mitu korda on Elevandipoiss mõelnud, et peaks aias väikest harvendustööd tegema, oksi lõikama ja muru pügama. Seni pole ta mõtetest kaugemale jõudnud ja põhjusi on päris mitu. Kõige tähtsam neist on see, et Elevandipoisil on puudest, põõsastest ja oma vabast tahtest kasvama hakanud lilledest lihtsalt kahju. Kuidas ta läheb oma oksakääride või muruniitjaga nende kallale? Pealegi pakuvad oksad mõnusat kaitset keskpäeva põletava päikese eest. Samuti on Elevandipoisi aed mõnusaks koduks paljudele lindudele, kes okstesse oma pesad on teinud. Ka mesilastele meeldib aias ringi sumiseda. Üks põhjus on aga veel. Nimelt on Pärnus ja selle ümbruses alati midagi põnevamat teha kui okste lõikamine.
Pärnus on üks väike, imearmas tänav. Alguse saab see kusagilt sealt kesklinna kandist ja viib otse mere äärde. Õieti on selliseid tänavaid Pärnus päris mitu, aga mina soovin sulle jutustada just sellest. Ikka sellepärast, et sellel tänaval elab üks vahva Elevandipoiss. Tal on neli tugevat jalga, kaks suurt kõrva ja pikk lont. Londi all on aga alati veidi naerul olev suu. Sealt kostub alatasa vaikset pominat. Elevandipoisil on lihtsalt komme valjusti mõelda.
Linnarahvas peab Elevandipoisist suurt lugu. Ta on väga viisakas ja tuntud kui Pärnu kõige tublim teretaja. Vahel võib ta sulle päevas mitu korda tere öelda. Samuti on ta väga abivalmis ja alati krapsti kohal, kui kellelgi tarvis mõni suurem asi teise kohta tõsta või õunapuult õunad alla raputada.
Tema viinamarjaväätidesse uppunud väike kollane majake asub ühe rohelusse uppuva aia tagumises nurgas. Mitu korda on Elevandipoiss mõelnud, et peaks aias väikest harvendustööd tegema, oksi lõikama ja muru pügama. Seni pole ta mõtetest kaugemale jõudnud ja põhjusi on päris mitu. Kõige tähtsam neist on see, et Elevandipoisil on puudest, põõsastest ja oma vabast tahtest kasvama hakanud lilledest lihtsalt kahju. Kuidas ta läheb oma oksakääride või muruniitjaga nende kallale? Pealegi pakuvad oksad mõnusat kaitset keskpäeva põletava päikese eest. Samuti on Elevandipoisi aed mõnusaks koduks paljudele lindudele, kes okstesse oma pesad on teinud. Ka mesilastele meeldib aias ringi sumiseda. Üks põhjus on aga veel. Nimelt on Pärnus ja selle ümbruses alati midagi põnevamat teha kui okste lõikamine.

Maarja-Magdaleena Gildis
Meisterdamine teeb meistriks
Oli imeilus suvehommik. Linnud laulsid, eemalt oli kosta vaikset mere kohinat. Elevandipoiss magas mõnusalt oma voodikeses. Ta oli eilsest rahmeldamisest hirmus väsinud. Äkki hüppas Elevandipoiss hooga voodist üles ja tormas pesema. Alles hambaid pestes tuli talle meelde, et on suvi ja kiiret pole kusagile.
Kuna Elevandipoiss juba üles oli tõusnud, siis otsustas ta päevaga kohe ka pihta hakata. Mida ta täpselt ette võtab, seda ta veel ei teadnud. Kiiresti tegi Elevandipoiss endale mõned võileivad. Siis läks ta aeda ja noppis sealt ühe korraliku londitäie piparmündi, vaarika ja mustsõstra lehti. Loputas ja asetas siis hellalt teetassi põhja. Valas peale kuuma vee ja tuba täitus imeliselt värske tee lõhnaga. Kui kõht täis, asus Elevandipoiss lauda kraamima. Nüüd juhtus aga väike äpardus. Tema armas kruus libises londi vahelt välja ja läks katki. Muidugi oli Elevandipoiss pisut kurb. Samas tekkis tal aga suurpärane idee. Ta otsustas minna Maarja-Magdaleena Gildi ja endale uue tassi teha.
Juba oligi tal kiiver peas ning ta hakkas hoogsalt Uue tänava poole väntama. Tee peal jagas ta oma heatujulisi teresid vasakule ja paremale. Kuna gildihoone polnud Elevandipoisi majast üldse kaugel, siis oli ta õige pea platsis. Ütles kõigile jälle tere ja seadis sammud otsejoones savikotta. Tee oli talle tuttav, sest ka selle katki läinud tassi oli ta siin meisterdanud. Pärnus ongi nii, et kui mõni asi katki läheb, siis tullakse gildihoonesse ja tehakse oma kätega uus või parandatakse vana ära. Maarja-Magdaleena Gildis kohtab alati palju särasilmseid lapsi, kes tähtsalt millegi meisterdamisega ametis on. Kes õmbleb endale patja, kes koob vaipa, kes meisterdab naha tükikestest pinalit. Kaks tüdrukut õppisid hiiu kannelt mängima, teised kaks valmistasid kehahooldustooteid. Kaksikud poisid meisterdasid ühiselt näiteks imeilusa vitraaži. Oma kätega! Uskumatu!
Nüüd jõudis Elevandipoiss savikotta. Seda tal vaja oligi. Meister andis talle tüki savi ja kruusitegu võis alata. Eelmisel korral kulus kruusi meisterdamisele päris tükk aega. Nüüd ei jõudnud meister selgagi keerata, kui Elevandipoisil juba kruus valmis. Sellel oli väga huvitava kujuga kõrv, millest oli hea londiga kinni võtta. Siis pani meister kruusi ahju kuivama. Elevandipoiss läks aga uut nokitsemist otsima. Nii väga soovis ta kõikide nende Maarja-Magdaleena Gildis pakutavate asjadega tegeleda. Juba meisterdaski ta endale puidust vahva pingi ja kivist küünlajala. Kanga ja klaasiga oli ta nii ametis, et ei märganud paarile uuele tulijale teregi öelda.
Kuna kruus ikka veel kuumas ahjus kükitas, otsustas Elevandipoiss minna Pärlikotta Rüütli tänaval. Sinna kutsusid teda kaks tüdrukut, kellel Elevandipoiss aitas savitaldrikuid teha. Pärlikojas läks aga Elevandipoisil kõiki neid Maarja-Magdaleena Gildis omandatud oskusi tarvis. Imetillukeste helmeste londiga peenikese niidi otsa ajamine pole naljaasi. Kui siis helmed valmis, kinkis ta need tüdrukutele. Kuhu tema nendega läheb?
Kuigi õhtu oli juba käes, otsustas ta veel Õhtu tänavalt läbi astuda. Seal asub Venuse Bastioni sepikoda, kus saab õppida väga tähtsat tööd – sepa ametit. Pealtnäha oli seegi töö väga lihtne. Võtad rauatüki ja pistad süte sisse. Võtad siis välja ja taod sellest vasaraga vajaliku asja valmis. Tegelikult on sellega päris palju pusimist. Nael sai lõpuks valmis ja Elevandipoiss oli selle üle väga uhke. Esimene omatehtud nael. Rauast!
Nüüd sõitis Elevandipoiss taas gildihoonesse. Võttis sealt oma kruusi ja väntas koju. Kõht oli juba päris tühjaks läinud. Õnneks on Pärnus maailma parim pitsa, mida saab mugavalt mööda minnes kaasa haarata.
Koju jõudes otsustas Elevandipoiss oma uue kruusi kohe ära proovida. Pani siis paraja portsu mustsõstra moosi kruusi põhja, valas kuuma vett peale ja jäi ootama, millal tee veidi jahtub. Omatehtud kruusist oli väga hea teed juua. Maitses kohe kuidagi paremini.
Oli imeilus suvehommik. Linnud laulsid, eemalt oli kosta vaikset mere kohinat. Elevandipoiss magas mõnusalt oma voodikeses. Ta oli eilsest rahmeldamisest hirmus väsinud. Äkki hüppas Elevandipoiss hooga voodist üles ja tormas pesema. Alles hambaid pestes tuli talle meelde, et on suvi ja kiiret pole kusagile.
Kuna Elevandipoiss juba üles oli tõusnud, siis otsustas ta päevaga kohe ka pihta hakata. Mida ta täpselt ette võtab, seda ta veel ei teadnud. Kiiresti tegi Elevandipoiss endale mõned võileivad. Siis läks ta aeda ja noppis sealt ühe korraliku londitäie piparmündi, vaarika ja mustsõstra lehti. Loputas ja asetas siis hellalt teetassi põhja. Valas peale kuuma vee ja tuba täitus imeliselt värske tee lõhnaga. Kui kõht täis, asus Elevandipoiss lauda kraamima. Nüüd juhtus aga väike äpardus. Tema armas kruus libises londi vahelt välja ja läks katki. Muidugi oli Elevandipoiss pisut kurb. Samas tekkis tal aga suurpärane idee. Ta otsustas minna Maarja-Magdaleena Gildi ja endale uue tassi teha.
Juba oligi tal kiiver peas ning ta hakkas hoogsalt Uue tänava poole väntama. Tee peal jagas ta oma heatujulisi teresid vasakule ja paremale. Kuna gildihoone polnud Elevandipoisi majast üldse kaugel, siis oli ta õige pea platsis. Ütles kõigile jälle tere ja seadis sammud otsejoones savikotta. Tee oli talle tuttav, sest ka selle katki läinud tassi oli ta siin meisterdanud. Pärnus ongi nii, et kui mõni asi katki läheb, siis tullakse gildihoonesse ja tehakse oma kätega uus või parandatakse vana ära. Maarja-Magdaleena Gildis kohtab alati palju särasilmseid lapsi, kes tähtsalt millegi meisterdamisega ametis on. Kes õmbleb endale patja, kes koob vaipa, kes meisterdab naha tükikestest pinalit. Kaks tüdrukut õppisid hiiu kannelt mängima, teised kaks valmistasid kehahooldustooteid. Kaksikud poisid meisterdasid ühiselt näiteks imeilusa vitraaži. Oma kätega! Uskumatu!
Nüüd jõudis Elevandipoiss savikotta. Seda tal vaja oligi. Meister andis talle tüki savi ja kruusitegu võis alata. Eelmisel korral kulus kruusi meisterdamisele päris tükk aega. Nüüd ei jõudnud meister selgagi keerata, kui Elevandipoisil juba kruus valmis. Sellel oli väga huvitava kujuga kõrv, millest oli hea londiga kinni võtta. Siis pani meister kruusi ahju kuivama. Elevandipoiss läks aga uut nokitsemist otsima. Nii väga soovis ta kõikide nende Maarja-Magdaleena Gildis pakutavate asjadega tegeleda. Juba meisterdaski ta endale puidust vahva pingi ja kivist küünlajala. Kanga ja klaasiga oli ta nii ametis, et ei märganud paarile uuele tulijale teregi öelda.
Kuna kruus ikka veel kuumas ahjus kükitas, otsustas Elevandipoiss minna Pärlikotta Rüütli tänaval. Sinna kutsusid teda kaks tüdrukut, kellel Elevandipoiss aitas savitaldrikuid teha. Pärlikojas läks aga Elevandipoisil kõiki neid Maarja-Magdaleena Gildis omandatud oskusi tarvis. Imetillukeste helmeste londiga peenikese niidi otsa ajamine pole naljaasi. Kui siis helmed valmis, kinkis ta need tüdrukutele. Kuhu tema nendega läheb?
Kuigi õhtu oli juba käes, otsustas ta veel Õhtu tänavalt läbi astuda. Seal asub Venuse Bastioni sepikoda, kus saab õppida väga tähtsat tööd – sepa ametit. Pealtnäha oli seegi töö väga lihtne. Võtad rauatüki ja pistad süte sisse. Võtad siis välja ja taod sellest vasaraga vajaliku asja valmis. Tegelikult on sellega päris palju pusimist. Nael sai lõpuks valmis ja Elevandipoiss oli selle üle väga uhke. Esimene omatehtud nael. Rauast!
Nüüd sõitis Elevandipoiss taas gildihoonesse. Võttis sealt oma kruusi ja väntas koju. Kõht oli juba päris tühjaks läinud. Õnneks on Pärnus maailma parim pitsa, mida saab mugavalt mööda minnes kaasa haarata.
Koju jõudes otsustas Elevandipoiss oma uue kruusi kohe ära proovida. Pani siis paraja portsu mustsõstra moosi kruusi põhja, valas kuuma vett peale ja jäi ootama, millal tee veidi jahtub. Omatehtud kruusist oli väga hea teed juua. Maitses kohe kuidagi paremini.
Nagu kala vees
Niipea kui Elevandipoiss vette sai, tundis ta end nagu kala vees. Vähe oli neid, kes temast suurema hooga torust alla said. Kindlasti oskas ta ka kõige suurema plärtsuga vette hüpata.
Juba eelmisel õhtul otsustas Elevandipoiss, et veedab järgmise päeva vees. Pärnus on see võimalik ilma, et sa sellest kuidagi ära tüdineksid. Tal oli nendeks „veepäevadeks” isegi valge hommikumantel ostetud. Nii on lihtsalt mugavam ühest veekeskusest teise silgata, hommikumantel nagisse visata ja siis muretult vette plärtsatada. See meeldib Pärnu lastele väga. Seepärast ootavadki nad spaad külastades pikisilmi, et sealt tol päeval ka Elevandipoiss läbi astuks ja ühe korraliku plärtsatuse teeks.
Kui hommikused toimetused tehtud, võttis Elevandipoiss suuna Estonia SPA Termide poole. Ta teadis väga hästi, et saunas käimine pole pelgalt keha puhtaks küürimine, vaid siin lüüakse särama ka hing. Estonia termides leiab igaüks just talle sobiva saunatamise viisi. Siin on soome saun, aurusaun, mullivann, Kneippi vesiravi, vichy dušid, jaapani vann, soolasaun ja basseinid.
Järgmisena otsustas Elevandipoiss selle mudavärgi järele proovida. Elevandid on ju alati mudas püherdamisest lugu pidanud. Ja Pärnus on muda piisavalt. Eriti Tervise spaa- ja saunakeskuses. Seal valatigi Elevandipoiss sooja mudaga üle ja see oli tõeliselt põnev. Siis taheti ta veel sooja teki sisse mähkida. Kuna nii suurt tekki polnud, jäi asi katki.
Lõpuks loputas Elevandipoiss muda maha, tõmbas selga oma valge hommikumantli ja seadis sammud paradiisi. Täpsemalt spaa-hotell ja veekeskusesse Tervise Paradiis. See on Eesti suurim veekeskus. Lugemad liugtorud, mullivannid, saunad ja välibassein pakuvad iga päev rõõmu tuhandatele külastajatele. Ole sa suur või väike, noor või vana, Tervise Paradiisis tunned end nagu paradiisis. Ka Elevandipoiss nautis iga Tervise Paradiisis veedetud hetke.
NB! Kuna veekeskus on nii suur, siis jõudsin Elevandipoisi vahepeal silmist lasta ega teagi seetõttu täpselt, kus ta käis. Kuna vesi on Elevandipoisi suurim sõber, siis pole sellest suuremat lugu. Tegelikult peaksid aga väikesed lapsed nii suures veekeskuses ikka vanama hoole all olema.
Siis sõi Elevandipoiss lõunat. Kuna täis kõhuga pole hea ujuda, otsustas ta veidi bowlingut mängida. Ilusalongi ei hakanud Elevandipoiss minema, sest ta on niigi ilus.
Kolm spaad olid käidud, kolm ootasid veel avastamist. Ja ega ta lasknud end oodata. Tõmbas valge hommikumantli hõlmad koomale ja andis jalgadele valu. Seekord siis SPA-Hotelli Viiking suunas. Sellise nimega hotell saabki ainult Sadama tänaval asuda. Koht oli küll teine, ent pererahvas oli sealgi väga sõbralik ja vesi sama mõnus. Alati on Elevandipoiss lootnud seal ka mõnda päris viikingit suplemas näha. Seni pole see tal õnnestunud.
Järgmisena viisid Elevandipoisi jalad ta Wasa spaa hotelli. Kuigi mingit ravi Elevandipoiss ei vajanud, leidis ta eest palju vanu sõpru.
Kui elevandipoiss lõpuks Strand SPA ja Konverentsihotelli jõudis, oli ta juba päris väsinud. Mõne hetke pärast oli ta juba jälle vees ning tundis end suurepäraselt. Elevandipoiss leidis endale sealtki kaks uut sõpra. Mikk ja Kerli olid nende nimed. Isa võttis nad oma tööreisile Pärnusse kaasa ja nii nad seal basseinides siis oma päevi mööda saatsid. Elevandipoisi seltskond meeldis neile väga ja seepärast kutsusid lapsed ta homseks endale külla.
Rand, pargid, mänguväljakud - kõike, mida hing ihaldab!
Kui päike Pärnu kohale jõudis, avastas ta Elevandipoisi juba köögis askeldamas. Ta valmistas oma uutele sõpradele muffineid. Nimelt oli tal vahetult enne magamajäämist tekkinud suurepärane idee Mikule ja Kerlile oma linna näidata. Vees on küll tore supelda, aga lõpuks sõidavad lapsed niimoodi ära ja pole Pärnut näinudki. Päevast tõotas tulla tõeline seiklus. Kuigi Pärnus on kohvikuid iga nurga peal, pole siiski midagi mõnusamat endaküpsetatud muffinitest. Viskad aga külili kui isu peale tuleb ja lased hea maitsta.
Elevandipoisi muffinid
Lihtsasti valmistatavad, banaanimaitselised muffinid, mis valmivad 1-2-3.
- 250 g nisujahu
- 180 g suhkrut
- 2 tl küpsetuspulbrit
- 75 g neljaviljahelbeid
- 2 küpset banaani
- 2 muna
- 175 ml piima
- 75 g võid
Sega jahu, suhkur, küpsetuspulber ja neljaviljahelbed omavahel. Purusta banaan londi või kahvliga, lisa piim, jahutatud sulavõi ja munad ning klopi segamini. Tee kuivainesegusse väike süvend ja kalla vedelik sinna keskele, sega tainas ühtlaseks, aga ära klopi. Tõsta tainas võiga määritud või paberiga vooderdatud vormidesse ja küpseta muffineid 200 kraadi juures umbes 15 minutit. Söö koos sõpradega.
Mikk ja Kerli olid Elevandipoissi nähes väga rõõmsad. Õigupoolest kuulsid nad Elevandipoissi enne kui nägid. Eks ta pasundanud ühe valjuhäälse tere üle terve tänava. Mikk ja Kerli valmistusid oma päeva jällegi basseinis veetma. Suur oli nende rõõm, kui nad Elevandipoisi plaanist kuulsid. Mõelda vaid – terve päev Pärnu rannas, parkides, mänguväljakutel ja koos Elevandipoisiga. Nüüd tuli veel vaid isa nõusse saada. See polnud aga üldse raske, kui isa kuulis, kellega lapsed linna peale lähevad.
Kõigepealt seadsid sõbrad sammud Pärnu rannaparki. See on teemade järgi jagatud kolmeks osaks – peaväljak, kunstiväljak ja rahuväljak. Põnevat tegevust jagub igale neist. Seal saab pinkide otsas turnida, kivist laua taga piknikku pidada ja purskaevus pritsida. Kõige ägedam on pargi merepoolne mänguala, kus on lugematu hulk nii lihaseid, ruumitunnetust kui tasakaalu arendavaid atraktsioone.
Rannapargist liikusid sõbrad otse randa. Siis tormasid sõbrad vette. Kuna juba kolmandat päeva puhus mere tuul, siis oli vesi väga soe. Kui nad siis lõpuks jälle kaldale said, otsustati üks minigolfi partii teha. Pärast Elevandipoisi ettenäitamist tuli ka Mikul ja Kerlil mäng hästi välja. Nüüd suundusid sõbrad mööda rannapromenaadi jäätist limpsides Jahtklubi poole. Seal mindi paadikujulisse mängunurka ja sealt jahisõidu simulaatorite peale mängima. Edasi mindi Vallikäärus asuvale mänguväljakule. Seal oli väga palju omanäolisi mänguvahendeid, mida lapsed polnud varem näinud. Alustati kiikumisest. Mikk ja Kerli ei tea tänase päevani kedagi teist nii head hoo tegijat kui Elevandipoiss.
Mikk oli juba paar aastat rulatamist proovinud. Nüüd küsis ta oma uue sõbra käest, kus Pärnus rula proovida saab? Loomulikult on selleks kohaks Munamäe skatepark ehk rulapark. See oli nii vinge, et Mikul jäi imestusest suu lahti. Kui tema kodulinnas selline rulapark oleks, siis ta ainult rulatakski.
Lastel oli nii lõbus olnud, et Elevandipoisil ei tulnud kodus küpsetatud muffinid meeldegi. Nüüd võttis ta oma uhke karbi lagedale. Maitsvad muffinid kadusid nagu nõiaväel sõprade kõhtu. Päeva lõpetuseks otsustasid nad veel läbi astuda Pärnu Vana pargi mänguväljakult. Sealgi on ütlemata palju põnevaid mängimisvõimalusi nii suurematele kui päris väikestele mudilastele.
Päev oligi õhtusse jõudnud. Kuigi lastele oli Pärnu linn juba päris selgeks saanud, otsustas Elevandipoiss nad hotelli siiski ära saata. Mikk ja Kerli olid Elevandipoisile selle päeva eest väga tänulikud. Vahetasid telefoninumbreid, kallistasid teineteist ja soovisid ilusat suve jätku.
Kas muuseumis võib põnev olla?
Ja kuidas veel! Elevandipoiss on Pärnu muuseumites vana tuttav. Ütleb aga tere ja astub sisse. Alati on tal mingi tähtis küsimus, millele ta vastust otsib. Nii oli see ka täna hommikul. Nimelt leidis ta oma majakese pööningul olevast kummutist ühe vana mündi. Loomulikult ei läinud Elevandipoiss sellega poodi jäätist ostma, vaid otse Pärnu muuseumisse Aida tänaval. Muuseumi seinale on ehitatud interaktiivne ajaskaala, ruumi ehivad metsloomade ja –lindude topised. Väga põnev on ka töötuba, kus saab lastelaulu ainetel vahva animatsiooni luua.
Nüüd otsis Elevandipoiss üles ühe muuseumionu, kes võiks talle sellest mündist rääkida. Onu võttis taskust paksu klaasiga prillid, pani need ette ja jäi tähelepanelikult münti silmitsema. Siis võttis ta prillid eest ja hakkas rääkima. Tegemist oli umbes 100-aastase hõbemündiga. Küllap kuulus see Elevandipoisi mõnele eelkäijale, kes selle kummutisse pesude vahele rasketeks päevadeks oli peitnud. Mõelda vaid, nüüd hoiab Elevandipoiss seda oma peos. Sel hetkel otsustas Elevandipoiss, et temagi saab suurest peast väga targaks. Nii targaks, et tunneb kõik asjad ära, mis kellegi kummutist lagedale tulevad.
Kui Elevandipoiss lõpuks kella vaatas, siis ei uskunud ta oma silmi – päev hakkas juba õhtusse jõudma. Muuseumis veerebki aeg kiiremini, mõtles ta, ja seadis sammud MiniZoosse. See on üks väike loomaaed Akadeemia tänaval, kus on alati palju põnevat. Seal on palju väikeseid ja suuremaid klaasist kaste. Igaühes neist toimetab mõni vahva väljanägemisega ämblik või muu putukas. Teistes kastides on aga kõiksugused roomajad. Mõni on kirju, mõni ühevärviline. Mõni madu läigib rohkem, teine jälle vähem. On ikka tegelasi maa peal. Põnevaks teeb asja veel see, et need kastid on nende putukate ja loomade jaoks terve maailm. Kuigi nad ei tea ei Pärnu rannast, mänguväljakutest, kohvikutest, veekeskustest ega Mikust-Kerlist mitte mõhkugi, tunduvad nad sellele vaatamata väga rõõmsad olevat. Selle asja üle käib Elevandipoiss seal mõtisklemas.

Batuudil
Mängimisest ei saa iial küllal!
Pärnus on üks ütlemata lõbus koht. See on Batuudikeskus Laial tänaval – suurim mängumaa terves Pärnus. Seal on tohutult suur trampliinimaastik, kuhu mahuks korraga hüppama mitukümmend elevanti. See mõte on küll Elevandipoisi peast läbi käinud, aga lastega hüppamine meeldib talle siiski rohkem. Elevandipoisi suureks lemmikuks Batuudikeskuses on ka täispuhutav liumäega draakon. Loomulikult ei jäta Elevandipoiss kunagi kasutamata võimalust supelda 10 000 palliga pallimeres. Siis peab ta veel lugu lauajalgpallist ja –korvpallist, Playstation 3-ga mängimisest, piljardist, softplayst ja mänguautodega mängimisest. Batuudikeskuse puhul on veel tore see, et sinna minnes ei tea sa iial, mida huvitavat nad seal laste jaoks vahepeal jälle välja on mõelnud – atraktsioonid vahelduvad pidevalt.
Kui sulle kuulide veeretamine sama palju meeldib kui Elevandipoisile, siis peaksid sa Pärnusse sattudes otsejoones Perona Bowlingusse minema. Seal on tervelt 12 rada. Kui sinna ei mahu, siis mine Tervise Paradiisi, kus samuti bowlingut mängida saab. Mõlemas kohas on ka piljardilauad. Kui sul aga minigolfi mängimise isu peale tuleb, siis mine Strand SPA & Konverentsihotelli. Seal ootab sind tervelt 18 rajaga siseminigolfi rada. NB! Nõrganärvilistel palutakse enne minekut suhkruvett juua, sest mängukeskkond on kujundatud põrgustiilis.
Nii, kulla sõber! Oleme teinud sulle väikese ekskursiooni Pärnusse. Edasi sõltub juba kõik sinust, kuidas sa oskad oma emale-isale või vanaemale-vanaisale selgeks teha, et see Pärnu kant on lastega peredele parim paik terves maailmas.
Kohtumiseni Pärnus!
P.S Elevandipoisilt palju tervisi.
Pärnus on üks ütlemata lõbus koht. See on Batuudikeskus Laial tänaval – suurim mängumaa terves Pärnus. Seal on tohutult suur trampliinimaastik, kuhu mahuks korraga hüppama mitukümmend elevanti. See mõte on küll Elevandipoisi peast läbi käinud, aga lastega hüppamine meeldib talle siiski rohkem. Elevandipoisi suureks lemmikuks Batuudikeskuses on ka täispuhutav liumäega draakon. Loomulikult ei jäta Elevandipoiss kunagi kasutamata võimalust supelda 10 000 palliga pallimeres. Siis peab ta veel lugu lauajalgpallist ja –korvpallist, Playstation 3-ga mängimisest, piljardist, softplayst ja mänguautodega mängimisest. Batuudikeskuse puhul on veel tore see, et sinna minnes ei tea sa iial, mida huvitavat nad seal laste jaoks vahepeal jälle välja on mõelnud – atraktsioonid vahelduvad pidevalt.
Kui sulle kuulide veeretamine sama palju meeldib kui Elevandipoisile, siis peaksid sa Pärnusse sattudes otsejoones Perona Bowlingusse minema. Seal on tervelt 12 rada. Kui sinna ei mahu, siis mine Tervise Paradiisi, kus samuti bowlingut mängida saab. Mõlemas kohas on ka piljardilauad. Kui sul aga minigolfi mängimise isu peale tuleb, siis mine Strand SPA & Konverentsihotelli. Seal ootab sind tervelt 18 rajaga siseminigolfi rada. NB! Nõrganärvilistel palutakse enne minekut suhkruvett juua, sest mängukeskkond on kujundatud põrgustiilis.
Nii, kulla sõber! Oleme teinud sulle väikese ekskursiooni Pärnusse. Edasi sõltub juba kõik sinust, kuidas sa oskad oma emale-isale või vanaemale-vanaisale selgeks teha, et see Pärnu kant on lastega peredele parim paik terves maailmas.
Kohtumiseni Pärnus!
P.S Elevandipoisilt palju tervisi.