Huvitavaid fakte kuurordi kujunemise ajaloost

  • 19. sajandil suplesid mehed ja naised eraldi. Selleks olid merre teineteisest sündsale kaugusele rajatud supelsillad. Sildadel paiknevate supelonnide kasutus ja meresuplus olid tasulised. 19. sajandi lõpus olid supelsakste kasutuses ka hobustega merre veetavad supelonnid.
  • 1904. aastast hakati Pärnus pakkuma raviotstarbelist alasti päikese- ja õhuvannide võtmise võimalust. Selleks piirati planguga osa supelasutuse kõrval olevast rannaalast. 
  • Pärnus avati meestele ja naistele mõeldud ühine supelrand ehk paradiis esmakordselt 1924. aastal Raekülas, kuid juba 1925. aasta suvehooajaks toodi see üle praeguse keskranna alale. 
  • 1927. aasta suvehooajaks valmis Pärnu rannahoone – esimene omataoline Eestis. Rannaliivale ilmusid mugavad lamamistoolid ja rannakorvid, samuti esimesed Eestis.  
  • 1945. aastal oli Pärnu Mudaravila päevane koormus keskmiselt 200 ravivanni päevas – pakuti raba-, söehappe-, männiekstrakti- ja soolavanne. 
  • 1980ndate keskel võtsid Pärnu sanatooriumid aastas vastu ligi 25 000 tervisetaastajat. Aastas külastas Pärnut ligi 300 000 turisti. 
  • Rannakohvik . 680 kohaline Eesti suurim restoran, vajadusel mahutas kuni 900 külastajat, suvel toitlustati 7000 klienti. 
  • Linna tellimusel koostas Riia parkide direktor G. Kuphaldt 1889. aastal Pärnu parkide alleede laiendamise plaani. Kavandati Merepuiestee ja laiendati Rannaparki, kuhu planeeriti spordiplatsid, velodroom, laste mänguväljakud, lehtlad ja villad. 
  • Esimene 21. saj. valminud Pärnu rannaala ja kogu kuurordi ilmet mõjusalt kujundav avalik objekt on 2006. a. suvehooajaks valminud promenaad. 
  • Pärnu tuntuim linnapea Oscar Brackmann jättis meile muuhulgas pärandina siiani elujõus põlispuudega imekaunid pargid ja alleed.
  • ’’Hobused, lehmad, kitsed linna parkides ja haljasaladel olid nii sõjaaegse kui ka sõjajärgsete aastate Pärnu argiolme pärisosa’’ (Oskar Randmäe 1944).
  • 1974 toimus esmakordelt vokaalansamblite konkurss-festival ’’Pärnaõis’’, mille osalejatel tuli kohustuslikuna esitada ka laul Pärnust. 
  • 1970ndatel oli üheks esinduslikumaks suviste vabaõhuürituste toimumiskohaks kujunenud Vallikäär.
  • Kõige massilisemaks rahvaürituseks kujunes nõukogudeaegses kuurortlinnas 1978. aastal alguse saanud suvine kultuuri-ja spordiürituste sari ’’Tere, Pärnu suvi!’’ Kaasaegsed meenutavad, et toonane pidu oli ajastule vastupidiselt pealtnäha üllatavalt rahvalik, kui viis päeva täitsid rahvaansamblite esinemised ja konkursid, luuleõhtud ning Pärnu restoranides olid erimenüüs Eesti toidud. Kogu üritus lõppes südaööni kestva tulepeoga. Müstiline tule- ja vee-show on festivali ’’Tere, Pärnu suvi!’’ kavas tänapäevani.

Kuurordi ajaloos olulised daatumid
  • 1834 Pärnu kustutatakse kindluslinnade nimekirjast
  • 1837 – 1838 esimese supelasutuse rajamine Pärnus
  • 1921 linna supelkomisjon otsustas ehitada uue mudaravila
  • 1996 – Pärnust sai Eesti suvepealinn. Avati Tartu Ülikooli Pärnu kolledž

Kiirteatmik puhkajale:
  • Inkvisitsioon – kuurortlinna toitlustusasutus
  • Plaaž – pesunäitus vanematele daamidele, ühtlasi ka koerte ujutamise koht
  • Šašlõkk – hästi pruuniks päevitunud neiu
  • Tantalose piinad – õllesaba
  • Telk – kindel vahend vihma väljakutsumiseks
  • Tulilind – rannatutvus
  • Turist – kaubamaja klient
  • Turismimarsruut – kiirtutvumine kohalike kõrtsidega
  • Väärtpaber – puhkekodutuusik
  • Vetelpääste – enda päästmine kalakaitse inspektori käest veeteed mööda

Kuurordi teataja:
’’Lugupeetud suplejaid palutakse hoolitseda selle eest, et merevee soolasus ei tõuseks üle 3 protsendi.’’